Issand, sa uurid mind läbi
ja tunned mind.
2 Sina tead, millal ma maha istun
ja millal ma tõusen;
sa mõistad kaugelt ära mu mõtted.
ja millal ma tõusen;
sa mõistad kaugelt ära mu mõtted.
3 Sa mõõdad ära mu käimise
ja mu pikali-olemise,
ja kõik mu teed on sulle tuttavad.
ja mu pikali-olemise,
ja kõik mu teed on sulle tuttavad.
4 Sõna ei ole veel mu keelel,
kui ennäe - sina, Issand, tead selle kõik ära.
kui ennäe - sina, Issand, tead selle kõik ära.
5 Tagant ja eest sa ümbritsed mind
ja paned oma pihu mu peale.
ja paned oma pihu mu peale.
6 See tundmine on minule imeline,
see on liiga kõrge,
et saaksin sellest jagu.
see on liiga kõrge,
et saaksin sellest jagu.
7 Kuhu ma võiksin minna su Vaimu eest?
Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest?
Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest?
8 Kui ma astuksin taevasse,
siis oled sina seal;
kui ma teeksin endale aseme surmavalda,
vaata, sina oled seal!
siis oled sina seal;
kui ma teeksin endale aseme surmavalda,
vaata, sina oled seal!
9 Kui ma võtaksin koidutiivad
ja asuksin elama viimse mere äärde,
ja asuksin elama viimse mere äärde,
10 siis sealgi su käsi juhataks mind
ja su parem käsi haaraks minust kinni.
ja su parem käsi haaraks minust kinni.
11 Ja kui ma ütleksin:
„Katku mind pimedus
ja valgus mu ümber saagu ööks!”,
„Katku mind pimedus
ja valgus mu ümber saagu ööks!”,
12 siis pimedus ei oleks pime sinu ees,
vaid öö oleks nagu päev,
pimedus oleks otsekui valgus.
vaid öö oleks nagu päev,
pimedus oleks otsekui valgus.
13 Sest sina valmistasid mu neerud
ja kudusid mind mu ema ihus.
ja kudusid mind mu ema ihus.
14 Ma tänan sind, et olen
nii kardetavalt imeliselt loodud.
Imelised on sinu teod,
seda tunneb mu hing hästi.
nii kardetavalt imeliselt loodud.
Imelised on sinu teod,
seda tunneb mu hing hästi.
15 Mu luud ei olnud varjul sinu eest,
kui mind salajas loodi,
kui mind maa sügavuses imeliseks kooti.
kui mind salajas loodi,
kui mind maa sügavuses imeliseks kooti.
16 Su silmad nägid mind juba mu eos
ja su raamatusse kirjutati kõik päevad,
mis olid määratud,
ehk küll ühtainustki neist
ei olnud olemas.
ja su raamatusse kirjutati kõik päevad,
mis olid määratud,
ehk küll ühtainustki neist
ei olnud olemas.
17 Ent kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal!
Kui väga suur on nende arv!
Kui väga suur on nende arv!
18 Kui ma hakkaksin neid ära lugema,
oleks neid rohkem kui liiva.
Kui ma ärkan,
olen ma alles sinu juures.
oleks neid rohkem kui liiva.
Kui ma ärkan,
olen ma alles sinu juures.
19 Oh, et sa, Jumal, surmaksid õelad!
Ja et minust taganeksid verevalajad,
Ja et minust taganeksid verevalajad,
20 kes sinust räägivad salalikult,
kes silmakirjaks tõstavad häält,
need sinu vaenlased!
kes silmakirjaks tõstavad häält,
need sinu vaenlased!
21 Kas ma neid, kes sind vihkavad, Issand,
ei peaks vihkama,
ja kas ei peaks mulle olema tülkad need,
kes tõusevad sinu vastu?
ei peaks vihkama,
ja kas ei peaks mulle olema tülkad need,
kes tõusevad sinu vastu?
22 Täie vihaga ma vihkan neid,
nad on saanud mu vaenlasteks.
nad on saanud mu vaenlasteks.
23 Oh Jumal, uuri mind
ja tunne ära mu süda!
Katsu mind läbi
ja tunne ära mu mõtted!
ja tunne ära mu süda!
Katsu mind läbi
ja tunne ära mu mõtted!
24 Vaata, kas ma olen valuteel
ja juhata mind igavesele teele!
ja juhata mind igavesele teele!
No comments:
Post a Comment